July 3, 2008
Lemmik auto…
Uue auto soetamine, nagu juba eelmisel korral mainitud, on teinud Ukust samuti autofänni. Igatahes kostub tänavalt hõikeid: “Näe, Opel”. “Näe, punane Opel, minu lemmik auto!”
Olen konverentsil Rootsis ja ~1000st inimesest, kes siin on, tunnen ma umbes 6-7%. Seda on päris palju. Natuke uhke on ka, kui inimesed tervitavad mind ja küsivad,et kas ma olen see Pille, kellel on suvekool. Aastad rasket tööd hakkab ära tasuma ja ma olen endale mingilgi määral nime teinud. See on uhke tunne. Aga see on minu nn rahvusvahelise akadeemiku elu. Aga samal ajal on kuskil ka pere-elu, isiklik elu, üle-ekspluateeritud õppejõu elu ja väsinud inimese elud. Ja vähemalt oma perest tunnen ma hetketi puudust. Ja siis tunnen piinlikkust, kui ei tunne puudust ja olen hoopiski väga õnnelik oma rahvusvahelise akadeemiku eluga.
Et “high” on olla. Aga kust see maapeale kukkumine tuleb? Aga äkki ei tulegi?
Uue auto soetamine, nagu juba eelmisel korral mainitud, on teinud Ukust samuti autofänni. Igatahes kostub tänavalt hõikeid: “Näe, Opel”. “Näe, punane Opel, minu lemmik auto!”
Viimased kolm-neli nädalat olen aktiivselt tegelenud auto-ostu probleemiga. Kuna vana jäi siiski väikseks ja meie vajadustele pisut jalgu (ja vana on ta ju ka, juba 1995. a ehitatud), siis olen otsinud ja valinud ja arvutanud raha ja lugenud lepinguid ja peenikest kirja.
Üldiselt - keski võiks teha mingi internetiportaali, kus ma saaks võrrelda erinevaid mudeleid ja panna sinna juurde nn tasulised lisad. Väga keeruline on lugeda ja aru saada, et mida tähendavad erinevate atofirmade peenemad ja vähem-peenemad lühendid ja terminid ja mille poolest need mu auto paremaks või kehvemaks teevad.
Eesmärk oli niisiis leida universaal. Hinnapiir oli ~250 tuhat. Proovisõitmas käisime nelja autoga, Hyundai i30, Ford Focus, Renault Megane II (kuigi, sõitmas käisime mitte universaali vaid luukpäraga, sest proovisõiduauto oli maha müüdud), Škoda Fabia. Lisaks uurisime salongis Citröene ja veebist Nissaneid. Ostsime Fordi. Täna saime juba kätte ka
Viimases otsas valisime Fordi ja Renaulti vahel - jubinates oli natuke erinevust - Fordil ESP, ägedam stereo, esitule pesurid ja peale kauba antud Bluetooth hands free. Renaultil oli vihmasensor, automaatne kliimaseade, võtme asemel kaart, neli elektriakent ja tagumistel akendel rulookardinad. Fordil oli usinam müügimees ja auto kohe keldris ootamas. Renault ei ole vist siiani oma proovisõiduatot kätte saanud (või vähemalt pole sellest meiel teada antud). Fordil lisaks parem reiting Reliability indeksis, parem järelturg ja soodsamad hooldused. Lisaks vennal juba on ja tema on rahul olnud.
Kõige krooniks oli muidugi see, et eile teel KSA-sse silma-kontrolli (prilli-eemaldus-operatsioonist on möödas juba üle aasta) sõitis meie vanale ja armsale Opelile külje pealt sisse mingi aktiivne Audi a4 omanik. Mul kaks ust sees ja käed-jalad värisesid. Kontrolli ei jõudnudki, sõitsin lihtsalt koju tagasi. Nii et Opel läheb nüüd homme-esmaspäeval remonti nii, et uus auto poleks parema ajastusega saanud ollagi. Seega on Opelil nüüd sellel poolaastal vahetatud tiib, vahetusse ilmselt lähevad ka kaks ust (või sirgeks kloppimisse?). Ülevaatus saab ka tehtud ja siis kui remondist tuleb, siis läheb müügiks. Opeli teema on see, et palju mugavuslisasid, mis praegustel autodelgi ei ole alati vaikimisi standardiks on meie auto-ostu selles mõttes keeruliseks teinud, et oleme tahtnud igast jubinaid juurde saada. Aga ehk teeb müümise ka lihtsaks: elektripeeglid, manuaalne kliima, kärukonks, korralik mootor jne.
Uku on samuti jõudnud arengus järgi teistele poistele ja vanemate maniakaalne huvi automarkide vastu on lõpuks ka temas resoneerunud - tunneb ära Opeli ja Kolkswageni (Volks siiski
) ja teab, et tema lemmik auto on Punane Opel. Esimesed tunnid on näidanud, et Avalon (e siis passi järgi Helesinine) Ford talle samuti meeldima hakkab. Igatahes uuris ta koos minuga entusiastlikult nuppe ja näidikuid ja jagas muidu vaimustust ![]()
ja tuletage meelde, et kui ma olen uusi juhendatavaid võtmas, et ma postitan ju endale siia aegajalt vajalikke ressursse, millest ka neile võiks kasu olla. Või peaks tegema eraldi blogi selle kohta? Samas, sellel oleks mõtet ainult siis, kui see oleks kollektiivne ettevõtmine.
Eilne kaitsmispäev oli pikk ja põhjalik ja edukas ja tulemused olid suurepärased, väga head ja head. Ja kuigi mõned virisesid ja pirisesid, siiski, on motivatsiooni ja võimalust edasi pingutada. Eks? Pärast pisikest pokaali veini lõpetajate koorekihiga (noh, need minu juhendatavad, kes tulla said
läksin koju ja kuulasin kordusena laupäevast (31.05) tehnokratti. Ja no täpselt, järjest, paljude minu lõpetajate teemad olid just selles saates korratud. Blogimisest selle isiklikkusest ja ärilisusest kirjutasid oma tööd Triinud. ID-kaardist Rauno. Lingid nende töödele panen niipea, kui saame oma e-repositooriumi püsti ja need tööd sinna üles. Üks Triin oli saanud oma tööks inspiratsiooni ka teise Triinu tööks ja tulemuseks olev Estonian Airi blogi sai ka raadiosaates kiituse osaliseks. Eriti vääris kiitust roostes poldi postitus. Tublid. Dialoog on saavutatud ja korrktselt kanaliseeritud.
Mul tõeliselt hea meel nendest lõpetajatest ja lõpetamistest. Mitte, et varasematest poleks olnud, aga seekord on tänu juhendajaseminarile suutnud vähemalt minu meelest tekkida grupp. Selline mõnusalt suhtlev ja südamlik. Või siis nad lihtsalt taluvad minu pealetükkivaid katsetusi sõbraks olla
Eelmine kord tekkis hea grupp siis, kui tehti kollektiivne andmekogumine ja sellest tulenev aktiivne koostöö aastal 2005, kui lõpetasid:
Marko Paloveer
Urmas Rosenberg
Laur Kanger
Piret Reiljan
Kristiina Tagel
Tublid olete kõik!
Idee andis Kajakas ja tekitas kiusatuse just Mosaic Makeri kasutamise idee. Proovisin ja välja tuli selline

Flickris on kreditid ka
Instruktsioonid teistele huvilistele ka:
Reeglid sellised:
a. kirjuta iga küsimuse vastus Flickri otsingusse
b. vali üks pilt esimeselt lehelt
c. kopeeri pildi URL Fd’s Mosaic Maker’isse
Küsimused:
1. Mis on sinu esimene nimi?
2. Mis on sinu lemmiktoit?
3. MIllises keskkoolis käisid?
4. Mis on sinu lemmikvärv?
5. Kes on see kuulsus, kellesse armunud oled? (Njah)
6. Lemmikjook?
7. Unistuste puhkus?
8. Lemmik magustoit?
9. Kelleks tahad suureks kasvades saada?
10. Mida sa armastad siin elus üle kõige?
11. Üks sõna, millega sa ennast kirjeldad?
12. Sinu Flickri kasutajanimi
Mängige ka!
Infokiri teatab, et päeva keskmine sammude arv 11521 ja kokku nädalas sammutud 80645 sammu. Selle peale tuli eile totaalne set-back ja sain kokku kõigest napilt üle 3000 sammu - kehveim tulemus kogu käimiskuu jooksul. Aga asjatamist oli palju ja lihtsalt ei jõudnud autost välja sammumiseni. Selline päev siis. Eks täna peaks siis püüdma parandada asja, aga praeguseks kellaajaks on kõigest natuke üle 300 sammu kirjas. Eriti usin lihtsalt. Lähen õue!
Nii, Pets räägib kahest ägedast raamatust, mida kõik esinemisoskust kasutavad ja vajavad inimesed peaksid lugema ja arvesse võtma. Panen sellest postitusest lingi ka siia tagavaraks, et sügisel teaks võtta (Brain Rules!). Presentatsioonikursus läheb sügisel nii kui nii ümber tegemisele, sest tegelikult ma ju nikerdan oma slaidide kallal päris palju, kui need on ülikoolist välja poole suunatud. Aga ongi viimane aeg ka esinemisoskuse asjad selle pilguga üle vaadata. Tänud igatahes!
[Kuigi, sellega on nii, et nt kõrgkoolipedagoogika koolitusele jõuavad inimesed, kes ise juba üsna palju tegelevad teemaga ja huvi tundes ka ise õpivad, need, kes seda kõige enam vajaks, need selliseid asju ei loe ja ei märka.]
Nami-Nami foorumi tiimi koosseisus olen liitunud projektiga Käi Jala. Ja nüüd ma siis käingi. Lisaks käimisele sõidan rattaga ja konverteerin rattasõiduminuteid kõndimisminutiteks. Igatahes olen esimese võistlusnädalaga saavutanud päevaseks keskmiseks 9599. Seda küll pingutustega, sest nädalavahetusel suutsin olla täielik topis, kõigest 10 000 sammu kahe päeva pealt. Ja seda on vähe võrreldes rabbarberi-martsipani muffinite kogusega
Aga täis otsustavust olen asunud selle nädala tulemuse parendamise teele - eile jala tööle, täna jalutuskäiigud Tallinna vanalinnas, homme ???, ülehomme orienteeruma, kui lastevanemate koosolek vähegi enne läbi saab ja reedel peaks jälle jala tööle minema või siis jalgrattaga linnast välja sõitma, et keskmine sammude arv ikka 10 000 ületaks. Järgmiseks nädalaks uued sihid. Kui veel oskaks välja müelda, kuidas sammulugejat rattasõiduks nii moodi välja keerata, et ta üldse ei loeks - siis ei tekiks võltsi optimismi rattasõidu pealt juurde tiksunud sammude pealt ![]()
Käisin eile Tallinnas, muuhulgas olin kutsutud ka Briti suursaadiku juurde tema kodusesse villasse vastuvõtule. Oli tõesti meeleolukas - head suupisted ja maitsev šampus. Aga põhjuseks oli Altexi turunduskonverensts EUK. Üritus oli mulle meelepäraselt britilik - tõeline nauding on rääkida inglise keelt inimestega, kes seda oskavad teha. Kasu oli ka ja loodetavasti tuleb veel. Igatahes. Sügisel algava e-turunduse kursusele sain huvitavaid ideid ja mõtteid ja isegi kondikava sai kokku.
Tralllaaallaa….